Kaart - Pärnu (Pärnu linn)

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala.

Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Majanduses on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine tööstus. Pärnu lennujaamal on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. Pärnu ja Sauga jõgi on linna piires laevatatavad, nende suudmeis paiknev Pärnu sadam teenindab kauba-, kala- ja turismilaevu.

1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks Läänemere-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti suvepealinna tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal Baltimaade suurim veekeskus. 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav rannapromenaad.

Alamjooksul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht (Pärnu madalikul), meresetted ning vanad rannavallid ja luited. Linnas suubuvad Pärnu jõkke Sauga ja Reiu jõgi.

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat. Hiljemalt sellest aastast eksisteeris Vana-Pärnu linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati lõplikult 1617. aastal. Keskajal oli Pärnu Liivimaa ordu komtuurkonna keskus ja hansalinn. 17. sajandi lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed Madalmaadega. 18. sajandil rekonstrueeriti sadam, sajandi lõpul ületas Pärnu sadam Tallinna sadama ekspordi. 19. sajandi lõpul rajati raudteeühendus Valga kaudu Riiaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus Euroopa suurim tselluloosivabrik Waldhof. 23. veebruaril 1918 kuulutati Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Pärnu samanimelise rajooni keskus, lühikest aega (1952–1953) ka Pärnu oblasti keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse Baltikumi suurim kalakonservikombinaat. 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud Eesti arhitektuuri silmapaistvaid ehitisi: juugendstiilis (Endla teater ja seltsimaja, 1911 ), funktsionalistlikke ehitisi (Pärnu Rannahotell, 1937 ), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja Kuldse Kodu Pärnu KEK-i kompleksis, 1970. aastad ). 2003. aastal avati suuremate ühiskondlike hoonetena keskraamatukogu ja kontserdimaja.

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus ülikool. Tänapäeval on Pärnus Tartu Ülikooli kolledž ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka merekool (1945–1990). Pärnu on kuulus festivalide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus Finni klassi jahtide maailmameistrivõistlused.

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud Sindi-Lodja asulakohast. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad 1967. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt Pulli küla maa-alalt.